Kunstnikud

Kristel Schwede on kuraator ja galerist (fotokunsti galerii Positiiv), kirjastaja (fotokunsti ajakiri Positiiv), kultuuriajakirjanik ja kunstnik. Kunstnikuna huvitavad teda inimtekkelised keskkonnad, loomingulised protsessid ning erinevad kunstitehnikad ja -meediumid. Läbiva teljena on kunstnik enda isikunäitustel käsitlenud värvi ja ühisloomingu teemat.

Eva Labotkin on multidistsiplinaarne kunstnik, kes kasutab erinevaid meediume: tegevuskunsti, videoid, fotograafiat. Ta on Eesti Kunstiakadeemias õppejõud alates 2014. aastast. Kunstnik on osalenud näitustel alates 2007. “Koridori lõpus oli peegel” on tema viies isikunäitus ja esimene koostööprojekt galerii Positiiviga.

Beatrice Alvestad Lopez is a visual artist based in Oslo, Norway having previously worked and lived in London whose artworks concern ritual, myth and poetic narratives in landscapes. It is a multidisciplinary practice consisting of photo, film, painting, installation and performance. Beatrice holds a BA from Nuova Accademia di belle Arti, Milan.

Monika Dirsytė on üks aktiivsemaid Leedu noorema põlvkonna performance-kunstnikke. Tema töödes kombineeritakse installatsioon performance’iga, mis võimaldab tal saada töö osaks. Idee ja selle visuaalne esitlus on võrdse väärtusega, autori eesmärgiks on esile kutsuda alateadlikke reaktsioone vaatajas ning muuta isiklikud kogemused kollektiivseks.

Hando Tamm lõpetas Tartu Ülikooli maaliosakonna 2004. aastal, alustas näitustel esinemist 1999. aastal, esimene isikunäitus toimus 2000. aastal. Juba õpingute ajal alustas ta tegevust performance`i kunstnikuna, esinedes siis ja hiljem nii rühmitustes kui sooloesinejana.  Maaliloomingut iseloomustab ekspressiivne, kuid tundlik värvikäsitlus nii figuratiivses kui abstraktses vormis. Iseloomulik on humoorikas või ka kergelt irooniline lähenemine valitud objektidele.

Birgit Pählapuu on omandanud nii magistri- kui bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti erialal, lisaks täiendanud end Praha Kunstide, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias ning omandanud bakalaureusekraadi ka Estonian Business School’is rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Ta on osalenud leekpõleti meistriklassides, viteograafia, liivsöövituse ja vitraažakende kursustel nii Eestis, Soomes kui Itaalias ning kodu- ja välismaistel näitustel.

T_R_R UNION koondab ühise nime alla fotokunstnik Temuri Hvingija, metallikunstnikud Rait Siska ja Risto Tali ning nende projekti “M_M_M_M”, mis väljendab autorite hoiakuid moodsa kunsti ja maailma suhtes. Projekt keskendub arhitektuursetele konstruktsioonidele, kust otsitakse uusi joone ja detaile, eriti geomeetrilisi mustreid. Erinevate meediumite, stiilide ja vormide ühendamisel metallikunsti ja fotograafiaga katsetatakse pidevalt uusi tehnikaid ja tehnoloogiaid.

Gleb Divov on multidistsiplinaarne kunstnik ja rahvusvaheline kuraator, haridusedendaja ja muusikaprodutsent, aga ka visionäär ja leiutaja. Leedus on ta loonud maailma esimese püsiva ja füüsiliselt eksisteeriva digitaalse galerii (Kalnas Gallery) ning juhib kultuuri ja innovatsiooni valdkonda globaalse tunnustusega innovatiivses mikronatsioonis (The Republic of Užupis).

Rait Prääts kasutab klaasi nagu paberit joonistamiseks, nagu lõuendit maalimiseks või nagu savi modelleerimiseks. Ta töötab põhiliselt vormi sulatatud klaasimaaliga, mida hiljem külmalt töödeldes viimistleb. Tema teosed on klaasi, maalikunsti ja skulptuuri ainulaadsed sünteesid, mis jutustavad realistlikke lugusid ja kujutavad maailma selle paradoksaalsuses.

Riina Varol on eesti kunstnik ja fotograaf, kes töötab moe- ja portreefoto valdkonnas. Varol keskendub oma loomingulises käsitluses sensoorse taju küsimustele, alateadvuse funktsioonidele, samuti animismile ja idamaade filosoofiale. Tema töö hõlmab mitmesugust meediat, sealhulgas asukohapõhised multimeedia installatsioone, fotograafiat, video, heli, kombatavust ja lõhna. Varol on õppinud fotograafiat Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Napoli Kaunite Kunstide Akadeemias.

Marija Griniuk on Leedu kunstnik ja Lapi Ülikooli doktorant, 2018. aastal oli ta Vilniuse Kunstiakadeemia külalislektor. Tema uurimustöö puudutab performance-dokumentatsiooni uusi viise, mis on tavaliselt pärit nähtamatust biomeetrilisest andmestikust nagu näiteks ajuaktiivsus.

Līva Blumfelde, Läti kunstnik, on õppinud Läti Kunstiakadeemias ning Austria ja Horvaatia kunstiülikoolides, tema õpingud on olnud seotud kaunite kunstide ja kunsti õpetamisega lastele. Alates 2012. aastast on ta osalenud grupi- ja isikunäitustel ning avaliku ruumi etteastetel. Oma loomingus tegeleb ta peamiselt loodusest leitud materjalidega.

Edward von Lõngust pole tema enda sõnul füüsiliselt olemas. On vaid ideed. Ta on ühiselt jagatud teoreetiline kontseptsioon, multiidentiteedi ajastu peegeldus informatsiooniväljas, mis on genereerunud kollektiivteadvuse võngetest. Ta eostus infoühiskonna viljakates tingimustes paljude erinevate mõtete kokkulangemise tõttu, ning sündis ridade vahelt 21. sajandi kaasnähtusena, ta on kogus mõtteid suures infoväljas.

Vello Vinn on lõpetanud 1968. aastal klaasikunstnikuna Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi, kuid on tuntud graafiku ja illustraatorina. Tema lemmiktehnikateks kujunesid ofort ja kuivnõel. Oma esimese preemia sai ta juba 1971. aastal Ljubljana graafikabiennaalil ning seni viimase suurema tunnustuse Kristjan Raua preemia näol 2015. aastal ja 2020 aasta KULKA kujutava ja rakenduskunsti Elutööpreemia.

Jüri Arrak on Eesti kaasaegse kunsti suurkuju ja elav legend, üks hinnatumaid ning armastatumaid Eesti kunstnikke. Arrak on mitmekülgne looja, kes teinud nii metall-ehistööd, vaipu, kunstnikutööd joonisfilmile, happening’e, installatsioone, olles peamiselt keskendunud siiski maalile ning graafikale.

Leonhard Lapin alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone, maale, skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid ehk “arhitektoone”. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid, osalenud perfomance’ite loomisel, lavastanud teatris.

The Boondocks on 2012. aastal Pärnus asutatud indie-rock bänd, kelle kollektsiooni kuulub 3 täispikka albumit. Inspireeritud briti kitarripopist, post-punkist ja varajasest R’n’B-st on ansambli muusikat kirjeldatud mitmekihilise ja nüansirikkana. Lisaks on bänd silma paistnud neile omanäolise positiivse helikeele ja sügava lüürika sidumisega flirtides vanakooli rock’n’rolliga kogu selles mitmekesisuses ja rikkuses.

Jan Kaus on õppinud pedagoogikat ja filosoofiat, on avaldanud luulet, novelli- ja miniatuurkogusid, romaane, mitteilukirjandust ja tõlkeid. Ta on olnud ka kultuurilehe Sirp toimetaja, Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees, Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali HeadRead korraldaja, on Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige ja kujutav kunstnik.

Taive Viiding on rahvalaulude uurija ja laulja. Ta õppis eesti kirjandust ja folkloristikat Tartu Ülikoolis ning töötab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis.

Külli Roosna on Pärnus sündinud rahvusvaheliselt aktiivne tantsukunstnik. Ta on lõpetanud Rotterdami Tantsuakadeemia Hollandis ja Tallinna Ülikooli koreograafi ja tantsija erialal. Alates 2008. aastast on ta teinud pidevat koostööd Norrast pärit kunstniku Kenneth Flakiga. Nende tööde keskmes on tantsiva keha võimalused ja piirangud, mis on pidevas dialoogis digitaalse tehnoloogia ja erinevate diskursustega.

Indrek Koff on tõlkija, kes tõlgib peamiselt prantsuse ja unistab peamiselt portugali keelest. Vahel kirjutab, aga mida, ei tea õieti isegi. Kõige rohkem lastele, pisut ka täiskasvanutele. Kui täiskasvanutele, siis raskesti liigitatavaid tekste, mis sarnanevad ehk enim luulega, kuid mahuksid ka teatri või proosa piiridesse või piiridele.

Andrus Kallastu õppis Tallinna Konservatooriumis ja Sibeliuse Akadeemias ning tegutseb vabakutselise helilooja, dirigendi ja muusikasündmuste produtsendina. Tema heliloomingu võib jagada kahte perioodi: enne ja pärast aastat 1991. Kallastu huvi on tihti seotud muusikateatriga, lisaks traditsioonilistele žanritele on ta viljelenud näiteks müsteeriumilaadset kiriklikku kompositsiooni ja visualiseeritud kontserti.

Leonora Palu on eesti flötist. Lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia flöödi erialal ja täiendanud end Brüsseli Kuninglikus Konservatooriumis. Ta on andnud kontserte erinevate orkestri- ning kammermuusika kooslustega nii meil kui mujal, esitab nüüdismuusikat ja on osalenud eesti heliloojate teoste esiettekannetel, on nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble liige, tegeleb vabaimprovisatsiooniga.

Indrek Palu on Eesti viiuldaja, helilooja ja elektronmuusik. Ta on aastaid tegelenud elektriviiuli võimaluste uurimisega ning esitab põhiliselt enda heliloomingut ja improvisatsioone. Viimasel ajal seob teda tihedam koostöö Soome kontrabassimängija Lassi Kariga, kellega esinevad koos vabaimprovisatsioonilist muusikat esitades. Helilooja teeb tihti koostööd kunstnike ja koreograafidega, näiteks Janno Bergmanni ja Kristjan Rohiojaga.

Roomet Jakapi on filosoof ja muusik. Ta on filosoofia ajaloo kaasprofessor Tartu ülikoolis. Muusikuna on ta vokalist, kes tegutseb peamiselt vabaimprovisatsiooni alal. Ta on esinenud koos selliste silmapaistvate improviseerivate muusikutega nagu Emilio Gordoa, Rieko Okuda, Chris Pitsiokos, Guilherme Rodrigues ja Fred Frith.

Jaan Malin on eesti luuletaja, kunstnik, kunstikuraator, esseist, toimetaja ja kirjastaja, kes on keskendunud sürrealistlikule loomele ja on Pärnu Kunstinädala etenduskunstide kuraator.

Sven Grünberg on elektroonilise muusika teerajaja Eestis. On töötanud peamiselt stuudiomuusikuna, esitades enamasti oma loomingut ise – käsitsedes kõiki instrumente, lauldes, olles helirežissöör ja produtsent. Oma muusikutegevust alustas ta 1970ndate aastate algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament, misjärel juhtis progressiivse roki ansamblit Mess (1974–1976), mis oli esimene omalaadne nii Eestis kui ka NSVLis.

Kersti Joala on Släp! kleepsubussi idee algataja ja elluviija. Tegemist on projektiga, kuhu on kaasatud 11000 kleepsu 300 tänavakunstnikult üle maailma, mis teeb sellest näitusest Euroopa suurima kleepsunäituse. Näitus ise sõidab kogu aeg ringi ja katab liikluses sõitvat kaubikut, mille sisse on ehitatud vahetuvad näitusega galeriiruum. Släp! kleepsubuss ja Kersti on osa Stencibility tänavakunstifestivalist.

Sirje Joala ehk Sirla on Eesti kunstnik ning ettevõtja, tuntud ka pseudonüümiga The Glitter Princess. Ta on asutanud Stencibility tänavakunstifestivali, Mäshroom siiditrükistuudio ning Alistamise Akadeemia jiu jitsu klubi ning olnud inspiratsiooniohvitser idufirmas Robot Muralist. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia ning Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise erialal, kirjutades nii bakalaureuse kui magistri diplomitöö tänavakunstist.

Susana Sanromán on Londonis elav hispaania visuaalkunstnik, kes tegutseb nii fotograafia, videokunsti, installatsiooni kui performance’i vallas. Pärast fotograafiaõpingute lõpetamist on ta olnud seotud mitmete rahvusvaheliste näituste ja kunstiresidentuuridega Euroopas, Aasias ja USA-s ning assisteeris nelja aasta jooksul ka tunnustatud kunstnikku Tom Hunterit.  

Mare Tralla on interdistsiplinaarne kunstnik, kunstikorraldaja ja aktivist. Ta on õppinud maalikunsti Eesti Kunstiakadeemias ja hüpermeediat Westminsteri Ülikoolis Londonis.  Tema erialane karjäär algas Eestis varajastel 90ndatel, kui temast sai noorema põlvkonna üks juhtivaid interdistsiplinaarseid kunstnikke – tema isiklikust loost ja igapäevakogemusest lähtuv praktika oli otsene kriitiline vastus sellele, kuidas Ida-Euroopa üleminekuperiood mõjutas naisi.

Pärnu Loomeliit asutati 19. aprillil 2008 eesmärgiga toetada kultuurilist loovust ja kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimist ja arenemist ning parandada pärnu loovisikute loometegevuseks vajalikke tingimusi ja luua selleks tagatisi. Loovisik on autoriõiguse seaduse tähenduses autor või esitaja, kes tegutseb arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti, disaini, etenduskunsti, helikunsti, kirjanduse, kujutava kunsti või stsenograafia loomealal.

Eesti Kunstikoolide Liit on mittetulundusühing, mis koondab ühe mütsi alla kunstialast huviharidust pakkuvad koolid, väärtustades ja arendades kunstiharidust hariduse olulise osana. Eesti Kunstikoolide Liidu soov on suurendada kunstihariduse mõjusfääri, edendada huviharidust puudutavat seadusandlust ja kaasa rääkida riiklikul tasandil    kunstihariduse s.h. kunstialase huvihariduse poliitika kujundamisel. Esindame ja toetame kunstikoolide huve ja aitame korraldada koolitusi.